Tänavuse Tudengibändi tiitli rabas endale Kassidele Iirised koosseisus: Karl Kruuse (kitarr), Tõnis Kärson (trummid), Kaimar Purik (laul) ja Johannes Dahl (basskitarr).
Kõige pealt, et poistega üldse jutule saada, saatsin neile kirja ja mõne aja pärast helistas mulle Kaimar. Ta rääkis, et lähevad mingi aeg IS Musicusse mis-sa-ise-arvad-mida-tegema- loomulikult 10 000 krooni eest muusikariistu ostma, sest täpselt nii palju pani IS Music Tudengibändi tiitli võitjale välja. Lõpuks saime kokkuleppele, et räägin nendega enne Valge Kepi Kontserdit, mis toimus 16. oktoobril.
Kassidele Iirised on bänd, millest õhkub nii palju positiivsust ja soojust, et võiks terve Tartu talvise pakase ajal kuumaks kütta. Nende jutust jääb kõlama toetus ja üksmeelsus, vahepeal pean nende juttu veidike ohjeldama, sest neil on tõesti palju, millest rääkida. Loomulikult on nad ka meeletult humoorikad, kuid see ei tähenda, et nad muusikasse täie tõsidusega ei suhtuks. Seda nad teevad ja kohe päris kindlasti.
(Sulgudes on minu kommentaarid- Signe Ivask, Pildid- Laurits Leima)

Alustame siis vanamoodsalt. Kust te pärit olete?
Johannes (edaspidi Josse): Tartust.
Tõnis: Sündinud Valgamaal, kaheksaselt tulin Tartusse.
Kaimar: Mina olen setu. Täpsemalt Värskast.
Karl: Ma olen ka setu ju, sest mu vanaisa on setu (naer). Tegelikult olen Nõost.
Kaimar: Tulin kolme aasta eest tagasi Eestisse, muidu elasin mõnda aega Rootsis. Kui Tartusse jõudsin lükkasin Rockiklubisse kohe kuulutuse üles, et bändi teha.
Kuidas bänd alguse sai?
Josse: Mina helistasin Tõnisele.
Karl: Mina helistasin Jossele.
Kaimar: Olin Karliga vahepeal koostööd teinud juba. Alguses proovis Karl olla laulja, siis mõtlesime, et miks mitte mina.
Karl: Tegime Tõnisega vahepeal ACDC-d, sealt sain ta numbri.
Josse: Oleme Tõnisega juba varem ühes projektis osalenud ning teadsime teineteist sealt. Projektiks oli Intergalactic Sound Express, kus oli peale meie veel ka Aleksei.
Tõnis: Sellist muusikat, nagu me tegime, ma varem kuulnud polnud.
Josse: Kaimar, ma pole seda kunagi sinult küsinud, aga kunas sa laulma hakkasid?
Kaimar: No, eks ma kooliajal tegin ka punkbändi natukene. Üritasin isegi trumme õppida. Lugusid ei teinud, tahtsin lihtsalt pilli mängida. Lugusid on tehtud küll ja küll ning ka erinevaid stiile.

Tõehetk: miks kassidele ja miks just iiriseid?
Tõnis: Nimelugu jälle jah (naer)!
Josse: See tuleneb ühest killust, mille ma tegin, kui olin (pikk paus) väga noor. Ütlesin, et kiisudele ju meeldivad iirised, sest seal on hiired sees. No vot. Mõtlesime bändiga nime ja mul millegi pärast tuli see kild meelde ja ma rääkisin kaaslastele selle loo. Siis jäi nime mõtlemine soiku, aga kui järgmine kord kokku saime, siis oli juba otsustatud, et nimeks on Kassidele Iiriseid.
Kaimar: Samas on meil eriline nimi ka, erineb kõikidest teistest.
Josse: Kõigile meeldis.
Kui kaua olete juba koos tegutsenud?
Kaimar: Poolteist aastat. Bänd alustas 2008. aasta märtsis.
Millist muusikastiili Kassidele Iirised viljelevad?
Kaimar: Igaüks mängib oma stiilis. Karl, vana ACDC fänn, näiteks mängib selle bändi mõjutustega.
Josse: Kindlat stiili ei oskagi öelda, lihtsalt katsetame.
Tõnis: Muidu olen üldse bluesi ja svingi trummar olnud. Svingi ma õppisin muusikakoolis kõige kauem.
Olete te kõik muusikakooli poisid?
Tõnis: Olen ühe aasta käinud trombooni õppimas.
Kaimar: Ma ka.
Josse: Muusikakoolis käinud ei ole.
Karl: Ma käisin muusikakoolis… sõbral vastas.
Tõnis: Käisin muusikakoolis neljas või viies solfedžo tunnis (järgneb pikk arutelu, miks solfedžo pole paljude lemmikõppeaine).
Kaimar: Noh, ma õppisin seda noodikirja. Või siis… kuidas see oligi? (Jätkub vestlus teemal, mis on noodikiri.)
Kui tihti te üldse proovi teete?
Josse: Sellega on nüüd nii, et asi on muutumas. Ma nimelt kolisin soome. Praegu [16. oktoober 2009] on esimene… ei, teine nädal, kui ma üle pika aja jälle Tartus olen.
Kaimar: Muidu meil oli nii, et kui kõik Tartus olid, siis kohtusime väga pingsalt ikka: kaks korda nädalas kolm tundi järjest ja siis loodetavasti esinemine ka kohe nädala lõpus. Nii palju, kui vähegi saime. Praktiliselt kohe alguses hakkasime ju ka esinema.
Tõnis: Lugude tegemine hakkas lihtsalt peale. Neid lihtsalt voolas.
Paljudel bändidel on just probleeme sellega, et pääseda kuskile esinema. Kuidas teil nii vedas?
Tõnis: Eks ikka tuttavate kaudu. Siinsamas Athenas oli meie esimene esinemine.
Josse: Trügimistööd sai ka tehtud, demosid saatsime igale poole ja… Nüüd kus ma Soomes elan, on elu ühtlasi nii vabam kui ka pingsam. Kui ma Tartusse tulen, siis on peaaegu iga päev midagi. Esinemine või proov või…
Saan aru, et teete suhteliselt kaootiliselt proovi… on see nii?
Kõik koos: Eiiiiii.
Kaimar: Kui Josse tuleb, siis teeme.
Tõnis: Jah, muidu meil olid kindlad päevad: esmaspäev ja kolmapäev.
Ilma Josseta hakkama siis ei saa?
Kõik koos: Eiii.
Tõnis: See proov ei ole enam siis proov. Proovis tuleb kohe tuim olek peale- meil on ikka kõiki vaja, et oleks hea. Ainult nii saab seda kõike hingest teha. Kui tunneme, et proovis on halb, siis me lihtsalt lõpetame ära.
Kaimar: Ma arvan ka nii.
Kas enne esinemist on närv ka sees?
Tõnis: Oleneb esinemisest.
Olgu, võtame konkreetsema näite. Tudengibändil, kas oli mingi närv ka sees?
Kaimar: Korraks.
Tõnis: Seal polnud eriti hullu midagi, kui ainult selle pärast, et ma ei jõudnud trumme õigeks ajaks üles panna. Ja eriti suur pinge tuli teise loo ajal ja esimese loo keskel, kui avastasin, et ei kuule oma basstrummi, ja nii ei saa mängida: ma ei tea ju, kas mängin õigesti või valesti!
Josse: Noh jah, kui on tavaline esinemine, siis ei ole sellist asja, aga kui on mingi suurem üritus…
Tõnis: Näiteks meie esimene live.
(Kõik nõustuvad.)
Tõnis: Jah, siis oli kõigil mingi räme pinge sees ja tempo läks ka mitu korda kiiremaks, kui ta pidi olema (naer).
Kaimar: On juba välja kujunenud ka, et kui esinema läheme, siis alustame kohe energiliselt ja rõõmsalt.
Josse: Mul on enne lavaleminekut ning paari esimese loo ajal väike närv sees, aga pärast seda tuleb mingi mõnus olek peale.
Karl: Just vahetult enne esinemist, just see ootamine (väike paus) aga siis lähed lavale ja hakkad esinema (veel üks paus) ning läheb üle.

On teil laval midagi juhtunud ka? Mõtlen just mingeid prohmakaid.
Kaimar: Kui on ikka tähtsad esinemised olnud, siis…
Tõnis: …lähed närvi.
Kaimar: Läheme närvi, jah. Siis võib juhtuda küll nii, et kidrasoolo ei saa täpselt selline, nagu ta olema peaks ja endal ka vahepeal hääl ei kanna välja, kui pinge on sees. Aga nüüd nii, et konkreetselt mõni lugu jätta pooleli… (teeb suured silmad).
Josse: Eks väiksemaid prohmakaid on ikka, ütleme nii, et ma pole kunagi päris puhast esinemist teinud, aga kõige suurem prohmakas on seoses Trehvi esinemisega, kus lugu kukkus ikka päris ära.
Tõnis: See oli see aprilli üritus?
Josse: Jah, õnneks oli see esimesel aprillil, et suutsime tänu sellele välja tulla.
Tõnis: Ahjaa, mul oli pohmakas siis (suur naer).
Karl: Aga neljapäeval [15. Oktoober] oli ka, et enne soolot jäi katki lugu…
Kaimar: Õnneks see jäi meil kuidagi puhtalt seisma, siis tegime pärast veel edasi.
Josse: Võtsime tempo uuesti üles ja… ja tegime lõpuni. Hullemaid asju ei juhtugi, me tuleme sellest välja üldiselt, noh, kuidagi ikka. Vähemalt endal jääb selline mulje. Võibolla kui vaataks pealt (kihistamine), siis oleks teine arusaam sellest.
Millele te kõige suuremat rõhku oma esinemistel panete?
Tõnis: Kava.
Kaimar: Alati on jah kava olemas. Laval ei hakka mõtlema, et mis lugu nüüd võiks järgmisena tulla.
Josse: Üritame ühtset tervikut alati kokku panna. Kuigi mõnikord oleme me suvalise kavaga ka esinenud.
Kaimar: Aajah, täna teeme ka ju eksperimenti. Teeme mingit lugu.
Tõnis: On jah, esimene lugu on lugu, mida me pole varem esitanud.
Karl: Esimene lugu on UUS lugu.
Kaimar: Vahepeal pean sõnu ka ise välja mõtlema sinna. Nii et siit võib suur puterdamine tulla.
Aga räägime natuke loomingust ka (Kaimari innukas „jah“ ). Teete eestikeelset muusikat?
Tõnis: Noh, mitte põhimõtte pärast… aga see on lihtsalt tulnud nii jah.
Kaimar: Mõtle vaid, kui hakkaksin oma šoti aksendiga laulma. (NAER.)
Kes teil laule siis kirjutab?
Kaimar: Kõige ideaalsem on nii, et Karl tuleb proovi ja tal on mingi hea käik välja pakkuda ning hakkame mõtlema, mis tunne tekib ja mis võiks olla: siis hakkame ideid koondama. Mõnikord on nii, et ei saagi mingit lugu, teinekord jälle on lugu hopsti valmis.
Josse: See kõik tuleb muidugi ka eksperimenteerimise käigus. Alguses proovime ühte moodi, siis jälle teist moodi. Soovitame teineteisele, et sa tee nii või ära praegu kidraga sisse tule.
Tõnis: Sageli raiskamegi kõige rohkem aega ühe noodi peale või siis õigemini ühe koha peale või et näiteks ei oska lõpetada, aga lõpuks saame ikkagi mingi hea loo.
Olete te kellegi teise loomingut ka esitanud?
Tõnis: Jaa, proovisime ühte Lennoni lugu.
Kaimar: Lihtsalt pidime proovima.
Tõnis: Aga põhimõtteliselt ei.
Josse: Proovis ka mõnikord. Esimene asi, mida me proovis mängime on Sweet Home Alabama (naer).
Kaimar: Aga ma ei laula seda!
Tõnis: Peale pillide häälestamist.
Josse: Jah, et kuulda, kuidas pillid koos kõlavad.
Kaimar: Soundcheckiks, et heli paika saada, aga muidu me selle peale aega ei raiska.
Josse: Teiste lugusid on raskem esitada, sest inimesed teavad neid ja tekib võrdlus.
Olgu, aga millise bändi või artisti lugusid oleksite nõus äärmisel juhul mängima?
Josse: Minu jaoks on oluline, et lool oleks mõte sees. Pole oluline, mis bänd on, peamine on see, et oleks lugu, millel on hea sisu.
Kaimar: Ütlen ausalt, praegu ei tule keegi selline meelde. Ma pärast ütlen (ta pärast ka ei öelnud).
Karl: Mina olen valmis neid esitama, mida ma oskan, sest kui ma oskan, siis mulle see lugu järelikult ka meeldib.
Öelge igaüks oma lemmikartist või bänd:
Karl: ACDC.
Kaimar: Gunnar Graps (naer).
Josse: Genialistid.
Tõnis: Nine Inch Nails võibolla.
Kaimar: See jah vana hea bluesi bänd (naer).
Mida te ise arvate, millega te Tudengibändi žüriid võlusite?
Karl: No esiteks sellega, et ma ei võtnud särki seljast ära.
Tõnis: Tavaliselt võtab Karl ALATI esimesena pluusi seljast ära.
Karl (uhke hääletooniga:) Tookord oli mul lausa kampsun seljas!
(Tekib jutuajamine, kes on pluusi seljast ära võtnud ja kes mitte. Järeldus: kes pole, see on nõrk.)
Josse: Teooria on see, et positiivsusega.
(Vahepeal on Karl haaranud telefoni ning torusse öelnud, et ta esineb hetkel.)
Josse: Ja meie lood on rütmikad ja tantsulised.
Tõnis: Kõik lood on nii välja kukkunud, nagu nad on. Kui teeme muusikat, siis me ei mõtle… me lihtsalt teeme ja kuidagi kukkuvad need lood välja ka.
Karl: Me teeme seda endale. Mina küll teen!
Josse Tõniselt: Aga millest sa siis loo kirjutamise ajal mõtled? Õllest?
Tõnis: JAA. (Naer.)
Karl: Inimesed on meile öelnud ka, et nad näevad, kuidas meile meeldib see, mida me teeme ja seetõttu meeldime meie ka neile.
Kaimar: Ma ise ka vahepeal proovis istun ja kuulan, kuidas need mehed (viitab bändikaaslastele) siin soolot teevad ja siis on endal samuti nii, et näpud püsti.
Karl: Vahepeal on nii ka, et kui mängime midagi, siis on endal samuti hämming: „OOOH, selline lugu!“.
Tõnis: Ja kui teist korda seda sama lugu mängima hakkad, siis see pole enam see.
Karl: Ükskord oli nii, et sitaks lahe lugu oli, mängisime veel korra ja ma ütlesin, et ärme seda lugu enam mängi (naer).

Ütleme, et selja taga on olnud väga raske päev. Lähete te alati sellise energiaga lavale, nagu te Tudengibändil seda tegite?
Tõnis: Ojaa. Tegelikult olen ma päris tihti uimasena live‘ile läinud, aga muusika lööb kohe adrenaliini käima ning näiteks, kui minna haigena proovi, siis peale harjutamist tunnen, et „oh olen täiesti terve!“.
Karl: Oh on jah nii!
Josse: Aga ma pean ütlema, et kui me eelmine neljapäev [8. oktoober] Rehepapis ühel rebaste ristimise peol esinesime- see oli raske esiteks sellepärast, et pidime turvamehi mängima ja see kõik väsitas niivõrd ära, et sellest ei tulnud suurt elamust. Siis andis väsimus tunda ka.
(Poisid meenutavad, miks too pidu nii nõme oli.)
Kes teile Tudengibändilt endale kõige rohkem silma jäi?
Tõnis: Animal Drama. Aga milles ma pettusin, oli Leegitoru. Neil on üks vahva trummar, aga bändil polnud mingit fiilingut sees (kõik nõustuvad).
Karl: Lendorav. (Mina: Sa mõtled Pindoravat?). Ei, ma olen üsna kindel, et see oli Lendorav. (Naer.)
Josse: Mulle meeldis ka Animal Drama ja Pindorav.
Kaimar: Mulle meeldis ka Animal Drama.
Kõik koos: MiPtu viimane lugu ka.
(Arutelu, mis lugu oli MiPtu viimane lugu. Arutelu tulemusena slegus, et selleks oli „Aeg ei peatu“)
Live’i ajal küsib Kaimar Josselt, et kus ta Soomes täpsemalt elab. Selle peale vastab Josse: „Seal, kus on hea Soome reggae.“
*KUULAKE NEID SIIT JA SIIT

minamelomaan
(PS. Seda ülalolevat intervjuud ei tohi kasutada ilma minult luba küsimata, s.h ka küsimusi või vastuseid või pilte. Signe Ivask.)