Jooksin täna bussile, sest mu mõistusest ilmselgelt tuul läbi käinud ja ma ei oska aegadega arvestada. Jooksin mööda sissetallatud jalgrada ning eest tuli väikemees oma emmega. Järgmisel hetkel ütles ta: “Oota!” ja astus suuure sammu lumehange, et mind mööda lasta. Ma jäin seisma, kükitasin, vaatasin talle silma, tegin pai ja ütlesin aitäh (: Mul oli nii hea tunne, lihtsalt imearmas väike poiss. Ta emme vaatas kõrvalt ja naeris. Reaalne: selliseid väikeseid positiivseid killukesi minu päevades ikka leidub.
Jõudsin bussile ja siis tulid kaks tudengipoissi peale, kellel oli äärmiselt kiire. Siis nad hakkasid uurima, kuhu see buss läheb. Ma olin alguses sõnatu, sest ma ei teadnud isegi. Kui pisut kogunud olin, siis ütlesin, et buss läheb TEISES suunas, kuhu nad olid planeerinud minna. Siis nad naersid seal ja ajasid mind ka naerma.
Olen mitu päeva järjest nüüd Tartus olnud ja muusikat kuulanud, no, ikka nii kõvasti, kui mu emme käest saadud kõlarinärakad lubavad, enne kui ülepeksma hakkavad. Lubasin endale, et enam mingisugust sitta* endale arvutisse ei tõmba. *Tähendab: halba muusikat. Täna naersin, kui meenutasin, kuidas eelmine aasta Riin ja Kärt mulle peale lendasid, kui nad mu arvutist Põuker feissi ei leidnud. Siis pidid jutjuubi kasutama. Ja et järgmine kord pahandusi ei tekiks, tõmbasin leidi gaagaa albumi. MIS MUL ARUS OLI?!!?!??!!??!! Kasutage ikkagi jutjuubi, tähendab, nüüd peate ikkagi seda tegema, ma ei kavatsegi sinna midagi SELLIST enam tõmmata.
Ütleme nii, et eile ja täna on olnud kummalised päevad. Andsin oma audiovisuaalsed tööd Kärdule, et ta tuld saaks alustada korteris. Haha, I’m a bad loser (:
Üldiselt olen ma kahtlaselt rahulik olnud, võibolla isegi pisut liiiiga rahulik, aga on ka alles päev kaks ülikoolis. Aga see rahulikkus ei kajastu mu unenägudes. Hakkasin lugema artiklit, kas meile üldse on und vaja. Kannataksin paar päeva magamata välja küll, sest ma ei taha kogu aeg näha seda, mida ma näha ei taha.
Nagu lubatud, olen see nädal tüdruk kleidis või seelikus. Homme on kolmas päev ja ausalt… pingutan ennast ribadeks, et mitte alla anda ja teksades minna. Olen tubli (:
Olete kallid, ikka väga kallid!
Signe
Ps. Argo on lastesaatemuusikaga ühele poole jõudnud, külastage tema maispeissi ja kuulake ise ka! Great, isn’t it?


































































